Lõplik ja vaieldamatult kõige levinum
StuG Seeria. Ülemist pealisehitust laiendati: mõlemalt poolt keevitatud kastid jäeti maha. See uus pealisehituse konstruktsioon suurendas selle kõrgust 2160 mm-ni. Võitlusruumi tagasein sai sirgendatud ja pealisehituse peal olev ventilatsiooniventilaator paigutati võitlusruumi tagaküljele. 1943. aasta märtsist loobuti juhi periskoobist. 1943. aasta veebruaris liitus Alkett teise tootjana MIAG-ga. Alates 1943. aasta maist paigaldati G-mudelitele külgkerevahega soomusplaadid (Schürzen), mis lisati soomuskaitseks, eriti Vene tankitõrjevintpüsside vastu, kuid olid kasulikud ka õõneslaenguga laskemoona vastu. Külgplaadid paigaldati mõnele Ausfile. F/8 mudelid, kuna need pidid 1943. aasta juuniks paigaldama kõikidele rindejoone staadiutele ja muudele tankidele, et valmistuda Kurski lahinguks. Schürzeni kinnitused osutusid ebapiisavalt tugevaks, kuna paljud kaotasid põllul. 1944. aasta märtsist võeti kasutusele parem paigaldus; selle tulemusena nähakse külgseelikuid sagedamini hilise mudeliGa Ausf G. Alates 1943. aasta maist kasutati kahe 50 mm + 30 mm plaadi asemel esisoomuses 80 mm paksusi plaate. Siiski oli mahajäämus 50 mm soomusrüüga StuG-idest. Nende jaoks tuli kuni 1943. aasta oktoobrini veel 30 mm täiendavat soomusplaati keevitada või poltida.
Allikas: StuG III Ausf. G Vikipeedias
...
Lisainfo:
The StuG III Ausf. G was the final and most widely produced variant of the StuG III series of assault guns. It was a self-propelled gun based on the chassis of the Panzer III tank, armed with a 75 mm StuK 40 L/48 gun that could fire both high-explosive and armor-piercing rounds. The StuG III Ausf. G entered service in December 1942 and saw action on all fronts of World War II until the end of the war. It was a versatile and effective weapon that could support infantry attacks, defend against enemy tanks, and provide indirect fire support. The StuG III Ausf. G had a low profile, good mobility, and thick frontal armor that made it hard to hit and destroy. It was also cheaper and easier to produce than conventional tanks, and could be mounted with additional equipment such as a machine gun, a concrete armor plate, or a remote-controlled demolition charge. The StuG III Ausf. G was one of the most successful German armored vehicles of the war, with over 8,000 units built and a high kill ratio against enemy tanks.