Autori arhiiv: SdKfz.000

2007 Gloster Javelin is a twin-engined T-tailed delta-wing subsonic night and all-weather interceptor aircraft that served with Britain’s Royal Air Force from the mid-1950s until the late 1960s. The last aircraft design to bear the Gloster name, it was introduced in 1956 after a lengthy development period and received several upgrades during its lifetime to its engines, radar and weapons, including support for the De Havilland Firestreak air-to-air missile. The Javelin was succeeded in the interceptor role by the English Electric Lightning, a supersonic aircraft capable of flying at more than double the Javelin’s top speed, which was introduced into the RAF only a few years later. The Javelin served for much of its life alongside the Lightning; the last Javelins were withdrawn from operational service in 1968 following the introduction of successively more capable versions of the Lightning.

Allikas: Gloster Javelin Vikipeedias

2007 Glosteri meteoriit oli esimene Briti hävitaja ja liitlaste ainus reaktiivlennuk, mis saavutas teise maailmasõja ajal lahinguoperatsioone. Meteori areng sõltus suuresti selle murrangulistest turboreaktivüütimootoritest, mille algatasid Sir Frank Whittle ja tema ettevõte Power Jets Ltd. Õhusõiduki arendamine algas 1940. aastal, kuigi mootoritega tegelemine oli kestnud alates 1936. aastast. Meteor lendas esmakordselt 1943. aastal ja alustas tegevust 27. juulil 1944 nr 616 eskadroniga RAF. Meteoriit ei olnud oma aerodünaamikas keerukas lennuk, vaid osutus edukaks võitlusvõitlejaks. Glisteri 1946. aasta meteoriidi F.4 meeleavaldaja G-AIDC oli esimene tsiviilelanike registreeritud reaktiivlennuk maailmas.

Allikas: Glosteri meteoriit Vikipeedias

2007 Bücker Bü 181 Bestmann was a two-seater, single-engine aerobatic monoplane aircraft built by Bücker Flugzeugbau GmbH in Rangsdorf, near Berlin and extensively used by the Luftwaffe in World War II. The Bü 181 was also built by Zliner Flugzeugwerke AG plant at Zlin, Böömimaa ja Moraavia protektoraadis ning pärast Saksamaa taandumist jätkus tootmine pärast sõda samades Zlini teostes, mida nüüd nimetatakse Tšehhoslovakkia õhujõudude jaoks C.6 ja C.106 ning tsiviilkasutuseks mõeldud erinevates versioonides Zlín Z.281 ja Z.381. Ehitati 783 lennukit. Aastatel 1943–1945 ehitas Hägglund & Söner AB Rootsis litsentsi alusel 120 Bü 181-t Rootsi sõjalise nimetusega Sk 25.

Allikas: Bücker Bü 181 Vikipeedias