
V-1 flying bomb | |
---|---|
Riik | Natsi-Saksamaa |
Rolli | Tiibrakett |
Kasutuses | 1944–1945 |
Ehitatud | Teadmata |
2007 V-1 lendav pomm (Saksa keeles: Vergeltungswaffe 1 "Vengeance Weapon 1) - liitlastele tuntud ka kui buzz bomb või doodlebug ja Saksamaal kui Kirschkern (kirsikivi) või Maikäfer (maybug), samuti selle ametliku RLM-i lennuki nimetus Fi 103 oli varajane tiibrakett ja ainus tootmislennuk, mis kasutas impulssreaktiivi võimsuseks.
Allikas: V-1 lendav pomm Vikipeedias
Fieseler Fi 103 V-1 ‘Buzz Bomb’ Walk Around | |
---|---|
Fotograaf | Michael Benolkin |
Lokaliseerimine | Teadmata |
Fotod | 41 |

Fieseler Fi 103 V1 Rreichenberg gerat Walk Around | |
---|---|
Fotograaf | Unknow |
Lokaliseerimine | Teadmata |
Fotod | 14 |
Vaata ka:

2007 V-1 lendav pomm oli revolutsiooniline relv, mille töötas välja Natsi-Saksamaa Teise maailmasõja ajal. See oli ajaloo esimene tiibraketti, mille jõuallikaks oli impulssreaktiivmootor, mis andis sellele omapärase heli ja teenis liitlaste seas hüüdnimed "buzz bomb" või "doodlebug". V-1 ametlik nimetus oli Fieseler Fi 103, kuid sakslased tundsid seda ka kui Vergeltungswaffe 1 ("Kättemaksurelv 1").
V-1 oli mõeldud Londoni ja teiste Suurbritannia sihtmärkide, samuti Antwerpeni ja teiste Belgia linnade terroriseerimiseks. See käivitati kaldteedelt või lennuväljadelt piki Prantsuse ja Hollandi rannikut ning lendas kiirusega umbes 640 km/h (400 mph) ja kõrgusel 600–900 m (2,000–3,000 jalga). V-1 kandis 850 kg (1,870 naela) lõhkepead, mis plahvatas kokkupõrkel või taimeri abil. V-1 juhtimissüsteem koosnes gürokompassist ja autopiloodist, mis juhtis rooli ja lifti. V-1 ulatus oli umbes 250 km (160 mi), kuid seda võivad mõjutada tuul ja ilmastikutingimused.
Esimene V-1 rünnak Londoni vastu toimus 13. juunil 1944, nädal pärast liitlaste sissetungi Normandiasse. Briti õhukaitsed püüdsid V-1-sid õhutõrjerelvade, õhupallide ja hävituslennukitega kinni pidada, kuid paljud neist jõudsid oma sihtmärkideni ja põhjustasid laialdast kahju ja õnnetusi. V-1 rünnakud jätkusid kuni 1944. aasta oktoobrini, mil enamik stardipaiku ületasid edenevad liitlased. Suurbritannias tulistati kokku 9 521 V-1, tappes umbes 6 184 inimest ja vigastades 17 981 inimest. Belgias käivitati veel 2,448 V-1, tappes 2,448 inimest ja vigastades 6,303.
V-1 lendav pomm oli oma aja kohta märkimisväärne tehnoloogiline saavutus, kuid see kujutas endast ka uut sõjapidamise vormi, mis ähvardas tsiviilelanikke ja linnu valimatu hävitamisega. V-1-le järgnes arenenum ja surmavam V-2 rakett, mis oli esimene ballistiline rakett ajaloos. V-relvad olid osa Hitleri meeleheitlikust katsest sõja kulgu ümber pöörata, kuid nad ei suutnud liitlaste võitu peatada.
Vaadatud: 2651