Fotogalerii Lockheed SR-71 Blackbird,
The Lockheed SR-71 “Blackbird” is a long-range, Mach 3+ strategic reconnaissance aircraft that was operated by the United States Air Force. It was developed as a black project from the Lockheed A-12 reconnaissance aircraft in the 1960s by Lockheed and its Skunk Works division. Renowned American aerospace engineer Clarence “Kelly” Johnson was responsible for many of the design’s innovative concepts. During aerial reconnaissance missions, the SR-71 operated at high speeds and altitudes to allow it to outrace threats. If a surface-to-air missile launch was detected, the standard evasive action was simply to accelerate and outfly the missile. The SR-71 was designed to have basic stealth characteristics and served as a precursor to future stealth aircraft.
Allikas: Lockheed SR-71 Blackbird Wikipedias
Lisainfo:
Lockheed SR-71 Blackbird oli pikamaa, kõrge kõrgusega Mach 3+ strateegiline luurelennuk, mis tegutses aastatel 1964–1998. See töötati välja musta projektina Lockheed Skunk Works'i poolt, mis põhineb varasematel A-12 lennukitel. SR-71 oli konstrueeritud nii, et sellel oleks madal radarisignatuur ja see lendaks kiiremini kui ükski maa-õhk rakett, mis võiks seda ohustada. SR-71 püstitas mitu kiiruse ja kõrguse maailmarekordit, näiteks lendas 85 069 jalga (25 929 m) ja saavutas 1976. aastal kiiruse 2 193,2 miili tunnis (3 529,6 km/h). SR-71 kandis täiustatud andureid ja kaameraid, mis võisid jäädvustada maapinnast pilte kosmose servast, pakkudes väärtuslikku luureteavet Ameerika Ühendriikidele ja tema liitlastele. SR-71 oli võimeline käivitama ka peibutisi, segama vaenlase radareid ja vältima hävituslennukite pealtkuulamist. SR-71 jäi pensionile 1998. aastal pärast enam kui kolm aastakümmet kestnud teenistust. Seda peetakse laialdaselt üheks kõige muljetavaldavamaks ja ikoonilisemaks lennukiks, mis kunagi ehitatud.