S-75 Dvina

RiikNõukogude Liit
TüüpStrateegiline SAM-süsteem
Teenistuses1957–tänaseni
Ehitatud4600

2007 S-75 Dvina (Vene keeles: С-75; NATO aruandlusnimega SA-2 suunis) on Nõukogude Liidu projekteeritud kõrgmäestiku õhukaitsesüsteem, mis on ehitatud maa-õhk raketi ümber, millel on käsujuhised. Alates selle esmakordsest kasutuselevõtust 1957. aastal on sellest saanud ajaloo kõige laialdasemalt kasutatav õhukaitsesüsteem. See sai vaenlase õhusõiduki esimese hävitamise maa-õhk raketiga, tulistades 7. oktoobril 1959 Hiina kohal alla Taiwani Martin RB-57D Canberra, tabades seda kolme V-750 (1D) raketiga 20 km kõrgusel. See edu omistati tol ajal Hiina hävituslennukitele, et hoida S-75 programmi salajas.

Allikas: S-75 Dvina Vikipeedias

S-75 Jalutage ringi
FotograafTeadmata
LokaliseerimineTeadmata
Fotod49
Oodake, Otsides S-75 Dvina fotosid teile...

Vaata ka:

Teine maailmasõda: lõplik visuaalne ajalugu Blitzkriegist aatomipommini (DK lõplik visuaalne ajalugu) - Amazon Teise maailmasõja kaart kaardi järgi (DK ajalugu kaart kaardi järgi) - Amazon

Lisainfo:

2007 S-75 Dvina is a Soviet-designed, high-altitude air defence system, built around a surface-to-air missile with command guidance. It was first deployed in 1957 and became one of the most widely used air defence systems in history. The S-75 Dvina has a range of 40 km and a speed of Mach 3.5. It can intercept targets at altitudes up to 25,000 m. The missile has a warhead of 195 kg of fragmentation-high explosive and is guided by a radar system.
The S-75 Dvina has achieved several notable victories against enemy aircraft, such as the U-2 spy planes over the Soviet Union and Cuba, and various fighters and bombers over Vietnam. The S-75 Dvina was also exported to many countries and produced under license in China as the HQ-1 and HQ-2.

Vaatamisi : 2366

Jäta vastus

<a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong> 

Nõutav

See sait kasutab rämpsposti vähendamiseks Akismetit. Vaadake, kuidas teie kommentaariandmeid töödeldakse.